Planeetide üldiseloomustus

iDevice ikoon

 

 

Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade kogumiga, tugineb korrapärale planeetide suurustes ja liikumises. Neli esimest planeeti moodustavad Maa rühma. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. Neli välimist planeeti moodustavad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma. Nad on tunduvalt suuremad ja väikese tihedusega. Kui kõige kaugem planeet Pluuto välja jätta, kehtivad järgmised väited.

1.Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised.

2.Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega.

3.Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi.

4.Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas.

5.Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu.

6.Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas.

7.Planeedid jagunevad kahte gruppi: algul (Päikese poolt lugedes) neli väikest ja tihedat, siis neli suurt väikese tihedusega planeeti.


Päikese ja planeetide suhtelised mõõtmed
Õigem olekski planeetide loetelus piirduda kaheksa planeediga. Pluuto lugemine planeetide hulka on mitmeti tinglik: esiteks on tema piklik ja ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit sarnasem komeetide kui planeetide omale; teiseks on ta väga palju väiksem (läbimõõt 1/5, mass 1/500 Maa omast) ja kolmandaks, tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. Et traditsioonid on teaduses tugevad ja enamik andmeid Pluuto kohta pärineb viimasest aastakümnest, nimetame Pluutot siiski planeediks.
 
Kasutatud kirjandus: Jaak Jaaniste " Füüsika XII klassile"