Kooli ajalugu

1909. aastal pöördus Peterburis asuva tsaarivalitsuse haridusministeerium Riia õpperingkonna kuraatori S. M. Prutšenko poole palvega välja selgitada kohad, kus võiks avada koole õpetajate ettevalmistamiseks. Pakutud paikadeks olid Narva ja Rakvere. Narva maa-ala ei olnud vastuvõetav Riia õpperingkonnale. Nii paluti maad Rakvere linnapealt. 29. märtsil 1910. eraldas Rakvere linnavolikogu 4 tiinu maad linna servas tulevasele õppeasutusele tasuta. Õppeasutuse direktoriks määrati Riia I rajooni rahvakooli inspektor Aleksander Vassiljevitš Orlovski. Uute hoonete valmimiseni üüriti Tartu tänavas Stroinovski maja, kus 23. oktoobril 1912 õnnistati kool sisse ja alustati õppetööd vene keeles 30 väljavalitud noormehega.

Samal ajal valmis Riia õpperingkonna arhitekti A. Gieselbaschi poolt uue kooli projekt. Kooliansamblisse kuulus kolm maja:

• Keskel kolmekorruseline õppekorpus oma kiriku - aula, söökla, magala ja võimlaga;
• Paremal kahekorruseline õpetajate elamu panipaikade, sauna ja pesuköögiga;
• Vasakul kahekorruseline hoone direktori eluruumideks, teisel korrusel isolaator ja mõni töötaja korter;
• Õuele planeeriti kelder, tõllakuur, hobusetall ja töökoda-majandusruum;
• Hoonete ümbrusse planeeriti kaunis park.
• Ehitustööd algasid 1913. aasta sügisel. Krediiti ehituse jaoks saadi 131 328 rubla.
• Nurgakivi uuele õppeasutusele pandi suure pidulikkusega 22. mail 1914.
• 1. august 1914 oli peahoone toorehitus väliselt valmis, algasid sisetööd ja jätkus kõrvalhoonete ehitamine.
• 1915. aasta sügiseks lõpetati kõigi kolme maja viimistlemine.
   

Fotol: Koolimaja peahoone, millest sai täiuslikumaid koolimaju Tsaari - Venemaal

Eriti ilus oli aula-kirik. Aula kahel pool otsas olid suured maast laeni ulatuvad uksed. Kui avati paremal olevad uksed, tuli nähtavale ruum õigeuskliku kullavärvis särava altariga ja pühakute piltidega. Vasakul pool uste taga oli aga klassiruum, mille arvel võis aulat vajaduse korral suurendada.

Fotol: Õpetajad 1916. aasta sügisel kooli aulas

Aula laes oli suur kolmeringiline kroonlühter. Ruumi viimistlemisel ja kiriku väljaehitamisel kasutati Riiast kutsutud maalrite ja kunstnike abi. Keisri pildi maalisid joonistusõpetaja K. Schnell-Merilaidi juhendamisel õpilased Martin Laarmann ja Arnold Akberg.

Fotol: Eesti keele eksam 20. mail 1932 aastal

Peahoones oli täiuslik keskküttesüsteem, mis pidi andma ruumidesse tervisele hea soojuse. Kombineeriti vee-, auru- ja õhkküttesüsteem. Katlamaja asus keldris, kus üks katel soojendas veesüsteemi vett. Radiaatorite soojus arvati olevat liiga kuiv ja halvasti mõjuma hingamisorganitele. Selle vältimiseks surus õhkkeskküttesüsteem ruumidesse niisket õhku, mida saadi keldrikorrusel olevatest väikestest kambritest, milles olid madalad plekist veepannid ja nende all auruküttel kuumad radiaatorid. Puhas õhk saadi läbi siidriidest kurnade otse väljast. Niiviisi saadud niiske õhk suruti seinalõõride kaudu klassiruumidesse.

Peale katelde oli keldris veel tugev mootor, mis pumpas vett kaevust ja pani käima elektridünamo. See oli esimene elektrijaam Rakveres, sest uues koolimajas oli kõik tehtud läbimõeldult.

 Fotol: Pikad valged koridorid

Fotol: Võimlemistund 1913. aastal

Fotol: Rakvere Õpetajate Seminar 1922. aastal

Direktorid:

Fotol: Direktor Voldemar Raam oma töökabinetis

1. augustil 1932 seminar likvideeriti ja hooned anti kaitseväe valdusse.

Rakvere Pedagoogiline Kool

Direktorid:

Rakvere Internaatkool

Rakvere Sanatoorne Metsakool

Rakvere Kutsekeskkool

Rakvere ametikool (aastast 2008)

Direktorid: